Blue Hole: draama metsikust kalapüügist vaidlusalusel merel

Il Sinine auk on Atlandi ookeani lõunaosa, mis asub Falklandi saartest põhja pool: see on kogu maailma bioloogilise mitmekesisuse jaoks ülioluline elupaik, mis on osa paljude kalade ja molluskite rändeteest ning on üks piirkondadest, kus vaalad, merilõvid, hülged ja merelinnud tavaliselt oma toitumisallikat leiavad.

Un bioloogilise mitmekesisuse paradiis, aga ka ajalooliselt vaidlusi tekitanud piirkond ja üks väheseid maailmas, mis jääb välja igasugusest kalapüügi määrusest või kokkuleppest.

Tulemuseks on see, et reguleerimata kalapüük seab piirkonna merepopulatsioonid tõsisesse ohtu: viimastel kuudel on tegelikult plahvatuslikult kasvanud laevade arv, mis läheb täpselt sellesse punkti. Patagoonia meri teostada kontrollimatut kalapüügitegevust. Buum, mis teeb murelikuks mitte ainult keskkonnakaitsjad, vaid ka piirkonna kalurid.

Kummituslaevad: see sinise majanduse vaikne plahvatus…
Kalapüük tapab üha rohkem haid: šokeeriva uuringu tulemus…

Blue Hole, Atlandi ookeani lõik, mille üle on vaieldud nelikümmend aastat

Mere lõikAtlandi ookeani lõunaosa Sinine auk, mis on tuntud kui Blue Hole, asub Falklandi saartest ehk Malvinast põhja pool: nagu on lihtne aru saada, asub see väga hinnaline piirkond Suurbritannia ja Argentina vahelisel alal, mille üle on praegu veel vaidlusi.

Otse Briti saarte ranniku lähedal, umbes 320 kilomeetri kaugusel Argentina rannikust, on Blue Hole üks väheseid piirkondi maailmas, mida ei kata. kõik kalapüügieeskirjad või -lepingud, just 1982. aastast saadik toimunud protestide tõttu.

See tähendab potentsiaalselt iga laev võib Blue Hole'is kala püüda midagi arvestamata, kuna puudumisel a Ülemaailmne ookeanide leping ainult rannikuäärsed riigid saavad kohaldada tõhusaid eeskirju.

Ja ei läinud liiga kaua aega, kui keegi märkas võimalust röövida "nullhinnaga" elupaik, mis on rikas. väga tulusad liigid kalaputkadel. Sinise augu madalas vees elab tegelikult palju kalmaari ja kalamari, mis võivad kaduda.

aasta valitsuse poolt läbi viidud rutiinse seire andmetel Falklandi saaredjaanuari lõpus rohkem kui 400 paati nad kalastasid Blue Hole'is. Novembri lõpus oli neid vaid 80. Kohaliku administratsiooni sõnul on paljusid paate võimatu jälgida, kuna neil on tekkinud harjumus jälitaja välja lülitada, mis teeb nende tuvastamise võimatuks.

„Kontrolli oma kala!”: säästev kalapüük, mida tarbijad on näinud
Ülepüük, Atlandi ookeanil on tervete kalavarude kokkuvarisemise oht

Reguleerimata kalapüügil on juba katastroofilised tagajärjed

Sinine auk on nüüd üks reguleerimata kalapüügi vabatsoon"See piiramatu ja reguleerimata kalapüük on katastroofiline", on ta kuulutanud Teslyn Barkman, Falklandi seadusandliku assamblee liige, Guardianis. “See on märgistamata, piiranguteta, kuid seaduslik, kuna puudub piirkondlik kokkulepe, kuidas ala majandada".

Keeruliseks teeb selle ka andmete jagamise puudumine saarte ja mandri vahel kalapüügi piisav järelevalve, ütles Barkman. Tulemuseks on see, et u pool Lõuna-Euroopas tarbitavast kalmaarist, pärineb vaidlusaluste saarte valitsuse hinnangul Blue Hole'ist.

Probleem, mis puudutab ennekõike sihtala kalaliike ja Falklandi saarte majanduslik ja sotsiaalne struktuur, mille jaoks kalapüük on põhiline: mõelge vaid, et ainuüksi kalastuskaartide müük moodustab ligikaudu kaks kolmandikku riigi majandusest.

Kogupüük on väga suur: andmetel aastast Falklandi saarte kalandusosakond, umbes kolmandik Ühendkuningriigis püütavast kalast püütakse koduvetest. Selle väikese Atlandi ookeanilõigu juures on atraktiivne kalapüügi eripära: tavatingimustes, väidab FIFD, 75 protsenti kogu püügist koosneb kahest kalmaari liigist (Doryteuthis Gahi ja Illex Argentinus).

Kuid nad läbivad ka Lõuna-Patagoonia vetes tursk erinevatest liikidest, põhjaputassuu ja roosa angerjas (Genypterus Blacodes), loomad, kes elavad kuni kolmkümmend aastat, kuid keda saab ohutult püüda, kuna neid ei ole IUCNi punases nimekirjas.

Paraguays kasvab maailma suurim loomulik logo
Ookeani suursaadik vaalad ÜROs: maooride ettepanek

Reguleerimata kalapüük Blue Hole'is: mitte ainult kalmaar

Probleem reguleerimata kalapüük, mida tehniliselt nimetatakse IUU (ebaseaduslik, reguleerimata ja teatamata), see ei puuduta ainult kalmaari ja kalmaari. 2003. aastal otsustas piirkonna kalatööstus asutada LOENGINUD, akronüüm sõnast Coalition of Legal Toothfish Operators, valitsusväline organisatsioon, mis on loodud võitluseks ebaseadusliku kalapüügiga ja tagamaks kalavarude pikaajaline jätkusuutlikkus ja rikas ja kriitiline bioloogiline mitmekesisus lõunaookeanidest.

COLTO (mis hõlmab ka CFL-i, mis on Falklandi saarte üks suurimaid kalatööstusi ja MSC sertifikaadiga) tegevus viitab ainult Toothfishis, või liigi Dissostichus Eleginoides kalad, mida tuntakse ka ookeanilise meriahvena ja mida müüakse sageli Tšiili meriahvena, Tšiili meriahvena või Patagoonia snapperina.

Kakskümmend aastat tagasi lugesime ühingu kodulehelt Ookeanilise nõmme ebaseaduslik püük neid oli vähemalt kaks korda rohkem kui seaduslikke.

Organisatsioon teatas hiljuti, et on selle poolt piirkondliku kalandusorganisatsiooni loomine (Regional Fisheries Management Organisation) on suuteline ületama riigipiire, kuid tundub, et projekt pole saanud poliitilist entusiasmi.

Paratamatult on kalurid esimesed, kes kardavad tuleviku pärast piirkonna kalavarud.

Ringmajanduse näide koorikloomade karpide jäätmetest
Antarktika vete ja tuleviku kaitsmine: krilliuuringud

Ülioluline ökosüsteem, mis ootab endiselt kaitset

Arvesse tuleb võtta kaökoloogiline aspekt Sinise augu hävitamisest: liigne kalapüük ei ohusta mitte ainult kalavarusid, vaid seab ohtu kogu ökosüsteemi olemasolu.

Nagu ta selgitab Hernán Pérez Orsi, Greenpeace Argentina, Blue Hole on "bioloogilise mitmekesisuse võtmepunkt mitte ainult piirkonnas, vaid kogu maailmas".

Nagu on öeldud Greenpeace'i 2022. aasta aruandes "Blue Hole: Argentina mere võtmeökosüsteem rahvusvaheliste kalalaevastike poolt"aastast 2017 kuni tänaseni püügikoormus on enam kui kahekordistunud, mis avaldab kohutavat survet mitte ainult sihtliikidele, vaid ka kogu ökosüsteemile, eelkõige põhjaelustikuliikidele, mis on väga haavatavad ja elutähtsad. toiduahelate jätkusuutlikkus mere-".

Argentinas on seaduseelnõu aBentose merekaitseala sinises augus, mida ta tähendab kaitsta merepõhja ja aluspinnas.

Pärast parlamendisaadikutekoja esialgset heakskiitu kukkus ettepanek aga mitmesuguse surve all, mis peamiselt tugineb asjaolule, et Argentinal ei ole õigust oma jurisdiktsioonist välja jäävates valdkondades seadusi anda. Viimane võimalus projekti senatis arutada on määratud 2024. aastaks.

Agujero Azul, kõige rohkem ülioluline ökoloogiline koridor Argentina mered ja võib-olla kogu Atlandi ookean on endiselt salaküttimise meelevallas.

Konkreetne lootus Sinise augu kaitseks peitub aga Ülemaailmne ookeanide leping ÜRO võttis selle vastu 2023. aastal. Selle jõustumiseks peaks selle ratifitseerima 60 riiki.

Kliimamuutused: Šveits on liitunud Tšiili, Kenya ja Tuneesiaga
ÜRO ookeani leping: Tšiili on esimene riik, kes sellele alla kirjutas