Millal uudiskirju saadetakse?

Millal uudiskirju saadetakse?

Neile, kes ei tegele kaubandusega, tundub see lisateema, kuid küsimus on kuumem ja asjakohasem kui kunagi varem: mis päevadel ja kellaajal tuleb uudiskiri saata?

Eelmistes artiklites oleme näinud, mis see on e-posti turundus, milleks see on mõeldud ja millised on selle põhielemendid uudiskirja kirjutamine millesse tuleb suhtuda ettevaatlikult. Saime aru, et tiitel pole veel kõik, aga peaaegu, ja kui suudame tiitlid piisavalt veenvad saada, oleme poole tööst juba ära teinud. Täna räägime veel ühest muutujast, mis võib isegi palju mõjutada kogu saatmistoimingu edukust: ajastus.

Meiliturundus on üks tõhusamaid ja keerukamaid ettevõttesuhtluse strateegiaid ning selle korrektseks teostamiseks on vaja palju kogemusi, veebis kirjutamise tundmist, mõningaid messiastlikke rituaale, õnne ja lõpuks ka erakordset ajastust.

Võtame näiteks sinu kalli sõbra. Sa tõesti armastad seda sõpra. Ta on armsam ja te olete üksteist tundnud juba ammu. Selles tões võib kahtluse alla seada, kui su sõber otsustab tööpäeval kell neli hommikul sinu majja tulla või helistab sulle iga kord, kui sõbrannaga õhtust sööd, et anda teada, millised on "5 parimat tööriista oma lehe SEO parandamiseks". "Kas sa arvad, et on aeg, Alberto?" Kuigi uudiskiri pole nii pealetükkiv, peab see tegema seda, mida teevad kõik head sõbrad: olema alati kohal, kuid jõudma õigel ajal ja vajaliku teabega.

Klient peab olema parimas vaimses seisundis, et pealkiri teda köita, tal peab olema aega meili avamiseks ja õige planeedi joonduse korral võib-olla isegi selle sisu lugeda.

Siit ka pealkirjas olev küsimus: millal tuleb uudiskiri saata? Millistel päevadel? Mis ajal?

Avamis- ja saatmismäär

Statistika näitab, et uudiskirja saatmise tulemused on sisemiselt paremad esimest korda saatmist, mille avanemissagedus moodustab umbes 25% kõigist avadest. Teisel tunnil langeb protsent 10%-ni ja siis kolmandal 6%-ni ja nii edasi kuni sügavalt mitte midagi. Kogu uudiskirja elutsükkel alates kättesaamise hetkest ei kesta tegelikult üle 2-5 päeva, maksimaalselt. Neid andmeid vaadates ei lähe kaua aega, et mõista, miks saatmise ajastus on nii oluline ja nõuab põhjalikku testimist.

Aga siis, kas sa ütled meile või mitte, mis ajal me peame selle õnnistatud uudiskirja saatma? Vastus, nagu suhtlusmaailmas alati, on see, et see sõltub. See sõltub sellest, kes on teie sihtmärk, mis on postituse teema ja paljudest muudest teguritest, mis sõltuvad sellest, millist tähelepanu soovite endale tõmmata.

Isegi sihtmärgi vanus mõjutab saatmistoimingu kvaliteeti: õpilane avab oma postkasti umbes 12, täiskasvanud töötaja aga juba kell 9 hommikul ja jälgib seda kogu päeva, eriti kui ta töötab kontaktis.

Keskmiselt võib öelda, et optimaalne aeg uudiskirja saatmiseks on seega hommikul 9-10 või pärastlõunal 12-15, põhineb ka ja ennekõike meie eesmärgi, võrdlusniši ja ulatusliku katse-eksitustegevuse uuringul. Mõned ütlevad, et erinevate saatmisteemade jaoks on kindlad ajavahemikud: näiteks Kissmetricsi uuring väidab, et hommikul kella 6–10 on asjakohane saata reklaame restoranide või otseürituste kohta, samas kui 10–15 on uudised tugevamad. Neid andmeid tuleb võtta teraga, sest iga kontaktiloend on ainulaadne ja kui olete hästi töötanud, siis ka kõrge profiiliga: see tähendab, et pole teist paremat inimest, kes tunneks teie kliente, nende harjumusi ja eelistusi. Ärge laske end tingida nendest, kes ei tea, kellega teil tegemist on, vaid hankige nõu, võttes täpsesse saatmisaegade infosse tervisliku annuse skeptitsismiga.

Ühes on aga kõik ühel meelel: uudiskirju ei saadeta kell 22–6, kui kõik on liiga väsinud või magavad, et kiiresti reageerida. Või suuta sellele üldiselt reageerida. Las nad magavad, hei.

Me teame kellaaega: aga päev?

Laias laastus nõustub turundusmaailm, et Reede on parim päev uudiskirja saatmiseks. eMarketeri sõnul pole need ka halvad kolmapäeval ja neljapäeval. Päev, mida vältida, on aga esmaspäev, sest ühesõnaga, kes tahaks lugeda järgmise nädalavahetuse sündmustest, kui nädalavahetus tundub kättesaamatu unistus? Vältida tasub ka laupäevi ja pühapäevi, kuna sel ajal kipuvad inimesed arvutist eemale minema ja veedavad rohkem aega pärismaailmas.

Statistika ütleb ka, et kõige tihedam päev meilide jaoks on teisipäev. See tähendab, et igal teisipäeval saame massiliselt e-kirju, mida me suure tõenäosusega ei jõua lõpuni lugeda: parem seda vältida.

Nagu juba selgitasime, on aga iga uudiskirja kasutajaskond erinev ja vastab erinevatele vajadustele, mis varieeruvad ka vastavalt saatmise teemale. Seetõttu on nii oluline tegeleda intensiivse aegade, teemade ja päevade testimisega. Saadud andmeid, mida tuleb hoolikalt analüüsida, tuleb seejärel seostada varasemate kirjade andmetega, et mõista, mis meeldib ja mida on parem unustada.